Enivei, kolisid kord ühte väiksesse alevikku Tiit ja Mari, Tartu külje alla oma kahe lapsega. Kõik hakkas uuesti. Kuna nad kedagi ei teadnud seal, siis neid taheti kohe teada saada, arvestades et see koht oli väga väike. Tulid naabrid, tulid kõrvalmaja naabrid, kohvisõbrannad jne.
Mari oli eelnevalt karsklaseks hakanud, millest oli möödas 6 aastat. Ühel päeval tuli kohvisõbranna jälle külla talle, kaasas siidrid. Pakkus Marile, mille peale Mari mainis ka, et ta ei joo, sõbranna see peale aga, et no see üks siider ei tee midagi. Mari nõustus.
Ja nii hakkas see korduma igapäev, igapäevaga järjest rohkem koguseid, ja iga nädalaga järjest kangemad joogid. Mõne kuu pärast oli Tiidu sünnipäev. Mari ja tema sõbranna jõid järjekordset likööri, kui ühel hetkel see sõbranna istus Tiidule sülle. Mari ei teinud väljagi, purjus inimene teeb lollusi.
Peale seda sünnipäeva hakkas ühel päeval Tiit kauem töötama, vahel ka öösel, jõudes koju hommikul. Vabandas, et tööd on nii palju. Mari aga oli vägagi õnnetu selle üle, et saab nii vähe aega oma meest näha ja hakkas oma meelt lohutama alkoholiga. Ühel päeval Tiit ütles, et talle ei meeldi see joomine ja hakkas tülitsema, peale mida järgnes Tiidu poolne vaikusteraapia Marile.
Mõni aeg hiljem asi aga muutus veel kriitilisemaks ja Tiit palus Maril ära kolida, kuna tema ei taha alkohoolikuga koos olla. Kuni ühel päeval Mari läks Tiidu töö juurde ja nägi Tiitu, kohvisõbrannaga suudlemas. Tal oli kõik selge. Mari läks koju, hüppas poest läbi, võttis mõned viinad. Öösel kui Tiitu ikka kodus polnud ja Mari oli end väga purju joonud, otsustas ta Tiidule helistada ja ähvardas end üles puua. Tiit aga pani kõne ära ja jätkas oma "tööd". Lõpuks koju jõudes andis ta nädal aega Marile lahkuda. Mari jõi ja jõi, ja sai vana sõbrannaga nõusse, et saab tema juurde kolida. Tiit andis aga lastele võimaluse valida kas nad tulevad emaga või jäävad isaga. Üks laps otsustas ema kasuks, teine isa kasuks.
Ja nii see lugu läkski. Naljakas asjaolu oli see, et Mari kohvisõbrannal on ka endal mees ja lapsed. Peale Mari kolimist hakkas ta aga Tiiduga elama. Ühel päeval teatades, et ta on rase. Järjekordne nali aga oli selles, et see polnud Tiidu laps, kuigi Tiit seda ei tea vist siiani. Õigupoolest, pole ükski laps sellel naisel enda abikaasa omagi.
Kust ma selliseid asju tean, te mõtlete. Täpselt samamoodi nagu paljud inimesed paljusid asju teavad, nad näevad ja kuulevad. Oma silm on kuningas.
Kahju muidugi, et Mari endale sai sellise kohvitaja, kes ainult ta meest tahtis, muutes Mari täiesti väärtusetuks joodikuks.
S.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar